Viirused, ussviirused ja Trooja hobused

Tavalised ja ussviirused on elektronposti teel või internetilehekülgede kaudu levida võivad ohtlikud programmid. Viirused võivad kahjustada Sinu arvutis leiduvaid faile ja programme.

Ussviirused levivad tavalistest viirustest kiiremini, liikudes otse ühest arvutist teise. Näiteks võib elektronpostiga leviv ussviirus end ise kõigile kasutaja aadressiraamatus leiduvatele aadressidele edasi saata. Internetis levivad ussviirused otsivad internetiga ühendatud arvuteid, millele ei ole paigaldatud uusimaid turvapaiku ja -uuendusi.

Trooja hobusteks kutsutakse ohutuina näivaid ohtlikke programme, mis näivad näiteks mängudena. Siiski võivad nad käivitamisel kahjustada arvutis olevaid faile, ilma et kasutaja sellest teadlik oleks.

Häkkerid ja kräkkerid

Häkkeriteks ja kräkkeriteks minetatakse inimesi, kes murravad sisse võõrastesse andmesüsteemidesse. Nad võivad kaitseta arvutisse interneti kaudu sisse murda ja seda kuritarvitada, samuti varastada või kopeerida arvutist faile ja kasutada neid kuritegelikel eesmärkidel.

Kõige parem on arvutit sissemurdmiste eest kaitsta tulemüüri kasutamise ja operatsioonisüsteemi ajakohasena hoidmise abil.

Häkkeriteks nimetatakse inimesi, kes teavad arvutitest ja arvutisüsteemidest rohkem kui keskmine arvutikasutaja. Neil on suured teadmised tehnoloogiast, kuid nad ei kasuta neid teadmisi kurja tegemiseks. Häkkerid ei taotle oma tegevusega reeglina omakasu, vaid soovivad süüvida süsteemi olemusesse ja ennast harida.

Kräkkerid on samuti heade teadmistega arvutispetsialistid, kuid erinevalt häkkeritest kasutavad nad oma teadmisi keelatud tegevusteks: nad murravad omakasu eesmärgil sisse võõrastesse arvutitesse ja kasutavad neid kuritegelikel eesmärkidel. Kõige parem on arvutit sissemurdmiste eest kaitsta tulemüüri ja viirusetõrje (nt Live OneCare) kasutamise ja operatsioonisüsteemi ajakohasena hoidmise abil.

Rämps internetis

Soovimatuid massiliselt postitatavaid elektronkirju kutsutakse rämpspostiks või spämmiks. Sellised kirjad koormavad elektronpostisüsteeme ja ummistavad postkaste. Rämpsposti saatjad kasutavad oma tööriistadena teinekord ka ussviirusi.

Viis elektronkirjade kohta kehtivat reeglit:

1. Ära kunagi ava kahtlasi kirju või kirjamanuseid, mille saatja on Sulle tundmatu. Avamise asemel kustuta need kohe kirjade loetelust.
2. Ära kunagi vasta rämpspostile.
3. Kui võimalik, kasuta alati oma internetiteenuse pakkuja või elektronposti programmi rämpsufiltrit.
4. Võimalusel kasuta internetipäringutes, arutelufoorumites jne alternatiivset elektronpostiaadressi.
5. Ära kunagi saada edasi ketikirju. Kustuta need pigem kohe ära.

Veel olulist

Sulge kahtlustäratavad hüpikaknad
Hüpikaknad on väikesed aknad, millel kuvatav sõnum kutsub Sind aknale klikkima. Kui selline aken Sinu ekraanile ilmub, on kõige ohutum see tavaliselt akna ülemises paremas nurgas asuvale X-märgile klikkides sulgeda. Kunagi ei saa kindel olla selles, mida seesugune programm tegelikult teeb – seda isegi siis, kui klikid valikul ‘No’ (Ei).

Väldi pettasaamist
Identiteedi varjamine on internetis lihtne. Oma suhtluskaaslase identiteeti on soovitav alati kontrollida (näiteks vestlusgruppides). Isikuandmeid ei tohiks interneti kaudu avaldada kunagi kellelegi peale inimeste, keda Sa tead ja usaldad. Kui Sinult siiski mõnel leheküljel isikuandmeid küsitakse, kontrolli alati selle lehe kasutustingimusi või privaatsuspõhimõtteid veendumaks, et lehekülje haldaja on neis selgitanud, milleks neid andmeid kasutatakse ja kas neid edastatakse ka teistele isikutele.

Arutle interneti kasutusvaldkondade teemadel
Suur osa internetis leiduvatest materjalidest ei ole alaealistele sobivad. Vestelge lastega interneti ohutu kasutuse teemadel.