Huligaansus internetis
Internet on loonud inimeste ahistamiseks uusi võimalusi. Avaldada on võimalik kuulujutte, fotosid ja muud isiklikku informatsiooni, samuti saata kuritahtlikke sõnumeid – seda kõike nii anonüümselt kui ka kellegi teise nime all. SMS sõnumid ja fotoaparaadiga telefonid loovad uusi võimalusi lõbutsemiseks, soodustades paraku samas ka tehnoloogia väärkasutust. Koolis tuleb huligaansusi ette enamasti vaid koolitöö ajal, kuid interneti kaudu võivad rünnakud toimuda kellaajast sõltumata. Internet annab ründajaile ka suurema ohvrite valiku. Kui Su lapsele meeldib internetis vestelda, tuleks temaga juba varakult rääkida kõigist neist riskidest ja anda talle nõu selle kohta, kuidas ta peaks ahistamise korral käituma.
See on oluline järgmistel põhjustel:
| - | Internetihuligaansus toimub tihti just siis, kui vanemaid kohal ei ole. |
| - | Lapsed arvavad sageli, et vanemate informeerimine teeb asju ainult hullemaks. |
| - | Anonüümsus ja vahelejäämise väike tõenäosus panevad inimesi proovima asju, mida nad tavaliselt ei teeks (näiteks rääkima nii nagu nad teise inimesega näost näkku kohtudes ei räägiks). |
| - | Internetihuligaansus on tehniliselt lihtne. Õela sõnumi saatmiseks või sobimatu teksti postitamiseks laiemale sihtgrupile on vaja vaid paari hiireklikki. |
Vihje
Isegi, kui Su laps ei ole internetis ahistamist kogenud, soovitame Sul temaga järgmistel teemadel vestelda:
| - | Ära kunagi avalda oma kontaktinformatsiooni või muud isiklikku teavet ilma seda tegu põhjalikult läbi mõtlemata. Internetitutvuse lõppedes võib see info kergesti soovimatute isikute kätte sattuda. |
| - | Kõigil on internetis õigus õiglasele ja auväärsele kohtlemisele. |
| - | Vestlusakna, elektronposti sõnumi või arvuti võib alati lihtsalt sulgeda. |
| - | Lastel peab olema võimalik oma vanematega rääkida internetist saadud negatiivsetest kogemustest. |
Jäta meelde
Internetis kehtivad samad seadused ja määrused, mis päriseluski. Kellegi laimamine või solvamine on lubamatu. Sellist teguviisi on võimalik tõlgendada laimukirja saatmisena, mis on karistatav. Vaid paari hiireklikiga kordasaadetu heastamine võib osutuda võimatuks ja lapsed ei pruugi olukorra tõsidusest arugi saada.
Pea meeles – anonüümseid kasutajaid on tihti võimalik üles leida. Politsei ei võta aga midagi ette enne, kui tekib reaalne kuriteokahtlus.
Kui Su lapsele saabuvad elektronposti või SMS-i teel ebasoovitavad sõnumid:
| - | Ütle oma lapsele, et ta ei pea selliseid sõnumeid avama ja et kõiki võõrastelt inimestelt saadud sõnumeid võib ignoreerida. |
| - | Soovimatutele sõnumitele ei tohiks vastata. Siiski tasub sellised sõnumid salvestada juhuks, kui peaks tekkima vajadus nende saatja vastutusele võtta. |
| - | Saades teada, et sõnumeid saadab Sinu lapse koolis käiv teine laps, tuleks sellest teavitada kooli. |
| - | Ahistamise jätkumisel kaalu oma lapse elektronpostiaadressi ja telefoninumbri muutmist. |
Veel olulist:
| - | Soovimatud sõnumid võib edasiste tegevuste tarbeks salvestada. |
| - | Samuti on võimalik muuta elektronpostiprogrammi seadeid selliselt, et konkreetselt saatjalt pärinevad sõnumid liiguks eraldi asetsevasse kataloogi. Sel juhul ei pea Su laps neid lugema. |
| - | Kui Sa tead saatja elektronpostiaadressi, võid soovimatu sõnumi koopia internetiteenuse pakkujale edasi saata ja paluda kõnealuse elektronpostiaadressi kustutamist. |
| - | Kui saatja aadress on teadmata, pöördu abi saamiseks oma internetiteenuse pakkuja poole. |
Leides internetist oma lapse kohta käivaid soovimatu sisuga tekste või pilte:
| - | Salvesta edasiste tegevuste tarbeks kõik lehed, millel selliseid materjale leidub. |
| - | Kui leht või selle aadress viitab teenusepakkujale, võta temaga kindlasti ühendust. Teenusepakkuja võib sellised tekstid kustutada ja võib-olla nende autorigi tuvastada. |
| - | Samuti võid paluda oma internetiteenuse pakkujal võtta ühendust kõnealuse lehe administraatoriga ja nõuda sealsete materjalide kustutamist. |
| - | Võta ühendust politseiga, kui ahistamine on eriti tõsine ja kuritegelik. |
